ERRi ajakirjanduseetika nõuniku ettekandest ERRi nõukogule 11.09.2012

21.09.2012 14:33

Käsitletav periood: 2012.a. I pool (1.02.2012 – 31.08.2012).
Statistika tagasiside kohta: kuus keskmiselt 34 reaktsiooni, etteheidet, vastukaja.

Nagu varasematel perioodidel, puudutab suurem osa auditooriumi ettepanekuid ja märkusi ETV-d, seejärel Vikerraadiot.

Vastavalt ERRi seadusele jälgib ajakirjanduseetika nõunik ERRi tegevuse vastavust ajakirjanduse kutse-eetikale ja tavadele, vaatab läbi ERRi saate või programmi sisu kohta esitatud vastulauseid ja vaidlustusi ning jälgib programmi tasakaalustatust. See osa tagasisidest, mis puudutab programmipoliitikat ja saatekava, on edastatatud peatoimetajatele ja/või juhatuse liikmetele. Ajakirjanduseetikat puudutavad kaebused on saanud lahenduse ajakirjanduseetika nõuniku poolt. Vaatlusalusel perioodil esitati üks kaebus edasi lahendamiseks ka Pressinõukogusse, mis langetas ERRi suhtes õigeksmõistva otsuse.

Kaebustest

*Ülli Adamson ETV saate Pealtnägija loo kohta 9.11.11 (“Tüli raamatupidajaga seadis suure talu tuleviku ohtu”). Kaebaja etteheidete kohtaselt rikkus ETV nimetatud loos ajakirjanduseetika koodeksi 14 punkti.

Talumajapidamisele raamatupidamisteenust osutanud Ülli Adamson ei soovinud Pealtnägija saates kaamera ees vastata talupidajate esitatud kriitikale. Küll aga edastati saates tema kirjavahetust talupidajatega ja saate autoriga.

Kaebuse esitaja leidis, et loos esitas Pealtnägija ebaõiget informatsiooni, mis ei olnud kontrollitud. Samuti ei olnud ta rahul, et saatejuht ei küsinud temalt konkreetseid seisukohti saates esitatud süüdistustele. Seetõttu puudus tal võimalus end kaitsta ja oma seisukohti adekvaatselt esitada. Tulemusena olevat lugu olnud kallutatud ega järginud tasakaalustatuse põhimõtet.

Ajakirjanduseetika nõuniku hinnangul ei ole loos sisulist tähendust omavaid eksimusi faktiliste asjaolude suhtes. Kaebaja poolt esitatud vastuväited ja täiendused ei ole asjakohased, sest muudaksid loo millekski muuks. Ajakirjanikul on õigus otsustada materjali mahukuse ja detailide üle, mida ta loos kasutab.

Arvestades ulatuslikku kirjavahetust, mida saatejuht kaebuse esitajaga loo teemal pidas, ei ole alust kaebaja väitel, et teda ei informeeritud piisavalt loos käsitlemist leidnud etteheidetest. Kirjavahetuse põhjal saab kinnitada, et Pealtnägija tegi piisavalt pingutusi intervjuu saamiseks.

Pealtnägija loo autorid ei ole rikkunud ajakirjanduseetika koodeksit. Eri osapoolte vahelist konflikti kirjeldava loo oluline koostisosa – mõlema poole seisukohad – on loos esitatud. Eeltoodust lähtuvalt ei ole põhjendatud nimetatud loo eemaldamine ERRi portaalidest

Kaebaja palus hinnangut ka Pressinõukogult, kus 24.05.2012 langetati otsus, mis oli sarnane ERRi ajakirjanduseetika nõuniku hinnanguga: ETV ei ole rikkunud head ajakirjandustava.

*Põllumajandusminister Helir-Valdor Seeder ETV saate Pealtnägija lugude kohta Aardla poldri maaparandustööde toetusraha kasutamisest (1.02.2012 ja 7.03.2012).

Ministri arvates oli Pealtnägija lugude rõhuasetus vale, üldsust eksitav, tendentslik ja pahatahtlik. Kuna minister esitas korduvalt avalikku kriitikat Pealtnägija kahe loo kohta, palus ajakirjanduseetika nõunik temalt täpsustusi, et anda hinnang hea ajakirjandustava järgimise kohta. 24.05.2012 saadetud kirjas nimetab Helir-Valdor Seeder muuhulgas ka asjaolu, et ta sai esimeses loos sõna vaid paari lausega, mistõttu jäid kõlama alusetud süüdistused korruptsioonis ja ringkaitses.

Ajakirjanduseetika nõunik tuvastas, et saate tegijad võtsid enne esimest saadet ühendust kõigi osapooltega, aga ametkonnad keeldusid intervjuude andmisest. Saate autorite ja ametnike kirjavahetusest ning saatejuhi selgitustest nähtub, et asjaosalistel, kaasa arvatud minister, oleks olnud võimalus vastata põhjalikumalt, kui seda tehti.

Seetõttu saab järeldada, et saate tegemisel ei ole teadlikult eiratud teatud osapoolte seisukohti.

Hoolimata mõnedest küsitavustest ei ole Pealtnägija käsitlus Aardla poldri rahastamise juhtumi kohta vastuolus hea ajakirjandustavaga. Saatejuht on teinud laialdast uurimistööd ja olnud ulatuslikus kontaktis põllumajandusministeeriumiga. Saatejuhi ja ministeeriumi vaheline põhjalik kirjavahetus näitab, et saatejuht on oma valikuid põhjendanud ega ole tegutsenud infot kontrollimata.

Esimese loo kohta võib järeldada, et rohkem kaalu oleks võinud Pealtnägija käsitluses saada asjaolu, et PRIA on asja uurinud ja tagasinõude esitanud. Kui ministeerium oleks nõustunud esimeses loos esinema, oleks rõhuasetus saanud täpsem olla.

Jätkuloos toodi rõhuliselt välja ministeeriumi esindaja seisukohad kontrolli toimumise ja probleemidele lahenduste otsimise kohta.

Tasakaalustatuse osas tuleb välja tuua ka telespetsiifiline aspekt: kui allikas ei nõustu kaamera ees intervjuud andma, vaid esitab ainult ametlikus stiilis napi avalduse, ei pääse selle allika seisukohad selliselt mõjule nagu nende osapoolte omad, kes saates esinevad. Seetõttu on teatud tasakaalustamatus taolistel juhtudel vältimatu.

Tagasiside, märkused, pretensioonid

*Reaktsioone olümpiamängude kajastusele juulis 2012:

-kiitvat tagasisidet otsereportaažidele (positiivse üllatajana nimetatakse enim Margit Kilumetsa, Joosep Susi ja Taavi Libe nimesid Vikerraadiost)

-olümpiaprogrammide lai haare (lisaks spordile ka kultuur, kohalik elu)

-kriitika seoses saatekava äkiliste muudatustega (näiteks mõnede lastesaadete ärajäämine ETV2s seoses olümpiaülekannetega jms). Soovitus: informeerida auditooriumi võimalikult mitmel viisil – inforiba teleekraanil, teade portaalis, olulisematel juhtudel raadiouudistes).

-ETV Olümpiastuudio esimestele saadetele heideti ette liigset kordavat elementi (nt avatseremoonia korduslõike) ning uudislikkuse puudumist.

*Saatekava muudatused: etteheited, et jalgpalli EM ajal juunis jättis ETV kavast välja harjumuspäraseid saateid, nagu seriaalid. Samuti etteheited spordisaadete liiga suure mahu kohta kergejõustiku EM-i ajal juuni lõpus. Mitme vaataja ettepanek panna kõik spordiülekanded ETV2 kanalile.

Ohtralt etteheiteid seoses ootamatute kavamuudatustega Kaia Kanepi osalemise ajal tennise Prantsuse lahtistel meistrivõistlused 2012.a. mai lõpus. Samas ka kiitust operatiivsete ülekannete eest.

*Auditooriumi etteheiteid poliitilise tasakaalustatuse teemal uudiste- ja vestlussaadetes:

-Keskerakonna ja IRLi sisetülid - konflikti õhutav kajastus; poolivaliv lähenemine;

-Reformierakonna rahastamisskandaal – ühekülgne kajastus, mis tugineb Silver Meikari paljasõnalistele väidetele.

Pretensioonid ülalnimetatud teemadel on puudutanud üksikuid uudislugusid või intervjuusid, mille põhjal ei saa väita, et tegemist on olnud tasakaalustamatusega. ERRi kanalites on kajastatud eri osapoolte seisukohti (kui on oldud nõus intervjuusid andma).

*Lugeja pretensioon seoses venekeelses portaalis rus.err 6.08.2012 ilmunud õpetaja Igor Kalakauskase arvamuslooga. Pöörduja arvates sisaldab Igor Kalakauskase arvamuslugu halvustavat anonüümset vihjet, et Euroopas tuntakse Eestit fašismilembese maana. Pöörduja meelest ei ole artikkel sobilik avalik-õiguslikku kanalisse.

Hinnang: tegu on arvamuslooga, kus väidete esitamisel ei ole vaja lisada allikate nimesid ja tsitaate, nagu eeldame uudisloo puhul. Väidetava fašismimeelsuse teemal esitab Kalakauskas oma endise õpilase toodud näite. Loo avaldamisel ei ole eksitud ajakirjanduseetika reeglite vastu. Mis puudutab artikli sobivust ERRi uudisteportaali, siis on oluline, et meediakanalis tervikuna oleks esindatud erinevad poliitilised hoiakud. Neid erinevaid seisukohti ERRi venekeelses portaalis aga on. Mis puudutab teiste meediakanalite käitumist, siis ei saa ERR vastutada selle eest, kuidas tema lugusid edasi käsitletakse, milliseid propagandistlikke lisalinke sinna pannakse jms.

*RK liige Priit Toobal soovis ajakirjanduseetika nõunikult teada, kas 14.03.2012 Vikerraadio saates Uudis+ kõlanud Ivan Makarovi kommentaar oli kooskõlas hea ajakirjandustavaga. Hinnang: kommentaar on žanr, kus ajakirjanikul on õigus oma seisukohti esitada. Konkreetse kommentaari tonaalsus oli liialduslik. Küsimus ei ole aga ühes kommentaaris, vaid programmi kui terviku tasakaalustatuses venekeelse meedia ja venekeelsete inimestega seotud teemade käsitlemisel. Ajakirjanduseetika nõunik soovitab Vikerraadio peatoimetajal hinnata programmi tasakaalustatust sellest aspektist.

Ivan Makarov loobub 2012.a. märtsis Vikerraadio kommentaaridest, kui peatoimetaja palub tal, nagu teistelgi kommentaatoritel, esitada oma tekstid enne eetrit. Sellele järgnevad mõned kuulajate kõned ja kirjad, kus seatakse küsimärgi alla toimetamisnõude vajalikkus. Ajakirjanduseetika nõuniku hinnang: kommentaaride tekstidega eelnev tutvumine ja vajadusel nende toimetamine koostöös autoriga on tavapärane toimetamispraktika, mis aitab meediakanalil tagada teemade paljusust, erinevate seisukohtade esitamist ja käsitluste mitmekülgsust.

*Mitmed palved kustutada materjali (videolõigud, tekstimaterjalid, fotod) ERRi järelvaadatavatest saadetest või portaalidest. Ajakirjanduseetika seisukohalt ei ole need palved olnud põhjendatud.

*Ausa mängu reeglid ETV suvesaates Eesti mäng. Küsimused, kas peetakse kinni ausast mängust, kui vaatajate arvates saatejuht abistab liigselt mõnda saatekülalist; kui külaline saab abi saalipublikult Edastatud saate autorite seisukoht, et tegu on meelelahutusliku mänguga, mitte klassikalise mälumänguga. Eesmärk on pakkuda teadmisete kontrolli meelelahutuslikus võtmes, seetõttu ka mitteametlikum mängujuhtimine ja leebemad reeglid kui mälumängudel.

*Tallinna bussiradade kajastamine juulis-augustis tõi etteheiteid, et teemat käsitleti lahmivalt ja üledoseeritult (liigne tähelepanu paljudes saadetes; ühekülgselt mahategev hoiak mõnes vestlussaates, nt Vikerraadio Rahva teenrid 28.07).

*Eetrikeel (korrektsus, võõrnimede hääldus) – edastatud keelenõustajale. Muuhulgas taas ka varem kõlanud etteheited, et eetris kasutatakse eksitavalt sõna “kogukond” eestlaste kohta Eestis.

*Vägivald teles: lapsevanemate pretensioonid, et mõned päevasel ajal korduvad dokumentaalfilmid sisaldavad liigset vägivalda ning on seetõttu sobimatud selleks eetriajaks (nt kevadhooajal Valss Baširiga, Armastus loomariigis). Uuendus: alates septembrist 2012 ei korrata välisdokumentaale päevasel ajal.

*Pretensioon ropendava kommentaari kohta Vikerraadio saates Uudis+ 7.06.2012 (Kivisildniku kommentaar). Tegemist oli asenduskommentaariga, mis Uudis+ formati ei sobitunud.

*Riigikogu liige Yana Toom küsis hinnangut, kas tal on õigust vastulauseks 22.04.2012 ETV saates AK Nädal ilmunud integratsiooniteemalise loo peale.

Ajakirjanduseetika nõuniku arvates oleks Yana Toom pidanud saama võimaluse anda selgitusi väidete osas, mis loos tema aadressil kõlasid. Toomi palvel edastas uudistetoimetus 13.05.2012 saates vastava selgituse.

*AK ilmakaart: kriitika seoses graafikamuudatustega kevadel 2012 (töö käigus toimusid muudatused, kriitika vaibus). Samuti küsimused, miks on ilmakaardilt kadunud Võsu temperatuurid (EMHI valik).

Ajakirjanduseetika teemalisi soovitusi

*Süütuse presumptsiooni järgimine. Nii teemakäsitluses kui terminikasutuses jälgida, et kedagi ei käsitletaks süüdiolevana enne vastavat kohtuotsust. Nt 22.02.2012, kui kaitsepolitsei ja riigiprokuratuur teatasid kahtluse esitamisest kaitsepolitsenik Aleksei Dressenile, oli enneaegne kasutada väljendit “riigireetur tabatud“. Samuti mitmed teised uurimisprotsessidega seotud lood.

*Teadlase tiitli kasutamine asjakohaselt.

Teadlane on kõrge mainega allikas, kes lisab loole usaldusväärsust. Oluline on lugudes nimetada, mis valdkonnast allikal teaduskraad on. Näiteks oli 8.02.2012 ETV saates Pealtnägija lugu “püramiiditeadmamehest” Viljo Viljasoost, keda korduvalt tutvustati kui teadlast ja dotsenti, kes hoiatas 11 kuu pärast toimuva maailmalõpu eest.

Viljo Viljasoo teaduskraad ei ole siiski mitte astronoomiast või kosmoloogiast, vaid piima jahutus-säilitusseadmete töökindluse teemal.

Teadlase tiitel võiks olla lugudes läbivalt kasutuses siis, kui inimene annabki intervjuud sellel teemal, kus tal on teaduslik pädevus ja autoriteet.

Tervise- ja toitumisekspertide puhul uurida, milline on nende kvalifikatsioon. Selgitada auditooriumile, kas tegemist on teaduslikul alusel tegutseva spetsialistiga või mitte.

Ettepanekuid juhatusele

*Juhatusel kaaluda, kas on vajalik täiendada ERRi Hea Tava dokumenti sätetega, mis puudutavad ERRi ajakirjanike arvamusavaldusi sotsiaalmeedias. Nimelt sedastab ERRi Hea Tava ajakirjanike sõltumatuse kohta, et “töötajate tegevus ja käitumine ei tohi avalikkusele jätta muljet, et töötaja isiklikult või ERR on allutatud mõne huvigrupi survele”. Samuti on dokumendis kirjas, et “ERRi ajakirjanikud peavad tööalaselt vältima avalikku poolehoiu avaldamist ka erakondadele, ühingutele või seltsidele, teistele huvigruppidele”.

Ajakirjanduseetiliste riskide maandamiseks oleks otstarbekas arutada, kas ERRi Hea Tava vajab viidet ka sotsiaalmeediale või piisab olemasolevast redaktsioonist. Seda arutelu saab toimetustega läbi viia eelseisvates diskussioonides sotsiaalmeedia kasutamise üle ERRi kanalites.

*Sihtotstarbelise projektitoetusega toetatud saadete puhul jälgida, et nende osakaal teatud valdkonnas ei muutuks domineerivaks (näiteks haridussaated, mis on peamiselt loodud projektitoetustega). Vastasel korral võib tekkida risk, et ERRi sõltumatus kannatab, sest toimetustel ei ole võimalust näidata üles ajakirjanduslikku iseseisvust ja teadvustatud teemavalikut, kuna teemad ja lähenemine on dikteeritud projektirahastaja poolt.

ERRi Hea Tava dokument sätestab, et välistatud on toetused, mille puhul “raha andja soovib otsustada saate sisu ja loominguliste valikute üle”. Võimalike huvide konfliktide vältimiseks on otstarbekas toimetustega arutada, millistel tingimustel toetusi vastu võetakse (eriti puudutab see protseduure, kui välistoetusega tehakse üksiklugusid või –saateid, millistel juhtudel on kollegiaalset otsustamist vähem).

*Uue hooaja eel meenutada toimetustele vajadust hoiduda reklaamilikust esitlusviisist ning pakkuda uudistoodete ja ürituste esitlemisel saadetes ajakirjanduslikku lähenemist.

Tarmu Tammerk
ERRi ajakirjanduseetika nõunik
meediaeetika@err.ee

 


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar