ERRi ajakirjanduseetika nõuniku ettekanne ERRi nõukogule

21.01.2014 14:26

Käsitletav periood: 2013.a. II pool (september 2013 – jaanuari esimene pool 2014).
Auditooriumi aktiivsem tagasiside oli 20. oktoobri 2013 kohalike valimiste eel ja järel.

* Valimiste kajastus

Valimiskajastuse kohta on kõige põhimõttelisemad kaebused need, mis puudutavad valimisliitude ja parlamendiväliste jõudude proteste seoses vähese juurdepääsuga ERRi. Paljus taandub asi valimisreeglitele, mis õigustatult seavad debatisaates osalejate arvule piirangu. Edaspidise jaoks tuleks mõelda debattide arvu peale ja sellele, kuidas teemade ringi laiemaks viia nii, et ka nn väljast tulijad (peale nelja suure erakonna) saaksid ERRis oma seisukohti paremini edastada. Nii valimisreeglite kavandamisel kui laiemalt edasiste valimiskampaaniate kajastamise juures püüda suurendada ERRi rolli demokraatia kandepinna kasvatajana ja avatud poliitilise süsteemi toetajana.

Uudistes ja uudiseid laiendavates saadetes oli kampaania esimesel perioodil vähevõitu juttu valimisteemadest. Hiljem asi paranes. Ka kampaania show-elementidest ei saa ERR mööda minna, tuleb vaid valida sobilik käsitlusviis ja maht.

Tallinna debatid nii Vikerraadios kui ETV-s olid liigselt üldpoliitilised. Tallinna inimene ei saanud sealt informatsiooni, linnaosad on ju nii erinevad, kõigil on omad probleemid ja seda infot jäi kampaania käigus väheks. Teiste linnade saadetes oli rohkem konkreetsust. Ekspertstuudiote asemel võiks rohkem olla kandidaatide väitlusi.

Valimiste kajastamise kord peaks jätma võimalusi teha operatiivseid muudatusi, et paremini arvestada konkreetset poliitilist olukorda (näiteks võivad ilmneda olulised asjaolud pärast kandidaatide registreerimise lõppemist, aga ERRil on valimissaadete reeglid juba muutumatult fikseeritud).

Tervikuna on õigustatud, et ERRis kehtib valimiste kajastamise kord. See alusdokument loob ühtse platvormi otsuste tegemiseks ERRi sees ja valikute selgitamiseks väljaspool, auditooriumile ja kandideerijatele.

* Konkreetsemalt valimisliitude ja parlamendiväliste erakondade protestidest ja kaebustest seoses osalusvõimalustega ERRi valimisdebattides.

Pärnu valimisliit „Südame ja mõistusega” esitas 9.10.2013 avaliku protestikirja seoses sellega, et nad jäeti välja ETV Valimisstuudiost. Ajakirjanduseetika nõunik vastas, et ERR käitus vastavalt reeglitele, sest valimiste kajastamise kord sätestab selle, mille põhjal valimisstuudio külalised valitakse. Üle kuue osaleja ei ole valimisdebatti ette nähtud.

EKRE kaebus seoses ETV Tartu valimisdebatiga 16.10.2013. EKRE taandas oma Tartu esinumbri Henn Kääriku, misjärel ETV Valimisstuudio meeskond jättis EKRE kohast ilma ja andis selle järgmisele nimekirjale Isamaaline Tartu Kodanik. EKRE leidis, et tegu on kallutatud ja ebavõrdse lähenemisega. ERRi juhatus selgitas EKRE-le ETV Valimisstuudio meeskonna valikuid. Ajakirjanduseetika nõuniku vastuses 19.10.2013 seisab, et ERR ei ole tegutsenud kallutatult ega pole kohelnud EKRE-t ebavõrdselt. Samuti on vastuses antud soovitus edaspidi ERRi valimiste kajastamise korras läbi vaadata terminite „esinumber“ ja „linnapeakandidaat“ kasutamine. Iga esinumber ei pruugi olla linnapeakandidaat; igal valimisnimekirjal ei pruugi olla linnapeakandidaati jms. Terminite ühtlustamine tuleks kasuks.

Valimisliidu Tallinna Rohelised kaebus 18.10.2013: ERR kajastab valimisi ETVs kallutatult, kuna Rohelised ei ole saanud võimalust esineda ETV debattides. ERRi vastus: ERR tegutses vastavalt valimiste kajastamise korrale; Roheliste nimekiri ei mahtunud kuue stuudiokülalise sekka.

Ajakirjanduseetika nõuniku üldine kommentaar valimisliitude ja parlamendiväliste erakondade protesti kohta: protestid valimisdebattides osalemisvõimaluse kohta said operatiivsed vastused nii ERRi tegevjuhtkonnalt kui ajakirjanduseetika nõunikult enne valimispäeva, et mitte jätta avalikkuses esitatud küsimusi segadust tekitama.

Pärast valimisi on jätkunud mõttevahetus Rohelistega; üldise protesti erakonna eiramise kohta pikema perioodi vältel esitas 20.11.2013 Iseseisvuspartei esindaja Tõnis Bleive (etteheited poliitilise tasaskaalustatuse puudumises).

* Auditooriumi tagasisidest valimistega seonduvalt:

Kriitilised vastukajad teemavalikus ja külaliste valiku osas – sageli emotsionaalsed reaktsioonid poole saate pealt, kus inimene ei kuula või vaatagi saadet lõpuni, aga leiab, et mõnele erakonnale või kandidaadile tehakse liiga või antakse liigselt eetriaega. Enamikul juhtudest on kogu saadet vaadates näha-kuulda, et saates ei ole olnud tasakaalustamatust või ERRi valimisreeglite rikkumist.

Reaktsioonid seoses saatejuhtide repliikidega, mida on peetud hinnanguliseks. Taas: saadet tervikuna jälgides on näha, et saatejuht ei esita niivõrd isiklikku arvamust, vaid markeerib oma repliigiga teatud ühiskondlikke hoiakuid, millele palub saatekülalistel vastata. Näiteks 8.10.2013 Vabariigi kodanikud, kus saatejuht saate lõpuosas asus külalisi teravate väidetega aktiviseerima, sest jutt jäi muidu üldiseks.

Veel näiteid kuulajate-vaatajate vastukajast valimistega seonduvalt:

--Väikeparteidele anti ikka tõeliselt vähe võimalusi ERRis. Nende luuseriteks tembeldamine oli halb. Inimesi mõjutati liiga palju raadio ja televisiooni kaudu väikeparteidele ebasoodsas suunas.

--Häirib mäng rahvussuhetega, milles ka ERR osaleb. Mitmetes saadetes ETV-s ja Vikerraadios (Vabariigi kodanikud, Rahva teenrid jt) kõlavad hoiakud, et meil on teise sordi inimesi, kelle poolt antud hääled ei olegi õiged hääled; pidevalt jutt, et mingi „üks partei“ lollitab valijaid, aga teised on kukupaid. Ringvaates oli teil tehtud eraldi rubriik Keskerakonna sõimamiseks (valimiste valvurite iganädalane ülevaade).

--Häirib, et ajakirjanik (Urmo Soonvald) andis 19.10.2013 ETV Tallinna valimisdebati saate lõpus soovituse hääletada suurte erakondade, mitte valimisliitude või väikeparteide poolt. ERR ei peaks mõjutama valijaid niimoodi.

--Vabariigi kodanikud 8.10.2013: Kas oli eetiline, et saatejuht ütleb saates, et vene valija pole õiget erakonda leidnud? See ei ole erapooletu hoiak saatejuhi poolt. 10 päeva enne valimisi ei ole ERRile sobilik, et saatejuht „ütleb ette”, kelle poolt venelased valida ei tohiks.

*Puuetega inimeste võimalustest valimissaateid jälgida (vaegnägijad ja –kuuljad). Vastas juhatuse liige Hanno Tomberg: ERR on 2013.a. algusest subtiitritega varustanud kõik kesksed poliitikasaated, mistõttu kuulmispuuetega inimestel oli võimalus ERR-i valimisdebattidest osa saada subtiitritega versioonist kaks päeva pärast esmaesitust. Samamoodi varustasime subtiitritega valimistele eelnenud ja selle järgsed Vabariigi kodanike ja Kahekõne saated. Nägemispuuetega inimestele teleprogrammide kättesaadavaks tegemisel on ERR 2013.a. algusest varustanud tõlkesubtiitritega saated heliliste subtiitritega. Selleks tuleb teleri puldil valida ETV või ETV2 kanali vaatamisel eraldi helisubtiitrite kanal. Valimisperioodi eel ja valimiste ajal andis ERR eetrisse kandidaatide valimisprogramme tutvustavaid saate, samuti neli valimisdebatti Narva, Pärnu, Tartu ja Tallinna linnapeakandidaatide osalusel.

*Kaebustest

*Jaak Vackermann vs Pealtnägija 25.09.2013 ja 9.10.2013, etteheited ebaõigete väidete esitamises ja kallutatud kajastuses mahetalunikele määratud toetustega seoses.

Jaak Vackermanni sõnul on teda Pealtnägija lugudes alusetult süüdistatud PRIA-lt mahepõllunduse raha väljapetmises. 2.10.2013 käis Vackermann protestimas põllumajandusministeeriumi ja ERRi juures. ERRilt nõudis ta 2.10.2013 näljastreigi ähvardusel võimalust vastulauseks otse-eetris, soovitavalt ETV Kahekõne saates.

Pealtnägija oli Vackermannile sõna andnud esimeses loos 25.09.2013, samuti jätkuloos 9.10.2013, kus Pealtnägija kinnitas, et Vackermanni rikkumised on veel ulatuslikumad kui esimeses loos välja toodi.

Jaak Vackermann ei ole esitanud ERRile üheselt mõistetavat vastulause teksti. Tema pöördumised on sisaldanud üldsõnalisi etteheiteid laimu edastamises, ühekülgses käsitluses ja kallutatuses. Konkreetsemalt on ta nimetanud, et Pealtnägija on näidanud talle mittekuuluvat umbrohtunud põldu ja nimetanud seda tema omaks. Saate autorite kinnitusel on Vackermann deklareerinud ka võõraid maid oma nime alla, et toetust saada. Saates esines ka isik, kelle sõnul on Vackermann küsinud toetust temale kuuluval põllul ima tema teadmata.

Vackermann on teatanud, et pöördub oma õiguste kaitseks PRIA ja ERRi vastu kohtusse. 6.12.2013 avaldas Pealtnägija ERRi veebis uudise, et PRIA on otsustanud jätta Vackermanni toetusest ilma, samuti peab Vackermann tagasiulatuvalt PRIA-le tagastama möödunud kahe aasta toetused. Vackermann esitas selle uudise peale protesti, heites ERRile ette konfidentsiaalsete andmete avaldamist ja tema kommentaari puudumist. Vastus: artiklis ei ole edastatud konfidentsiaalset informatsiooni, kajastatud on PRIA otsust Vackermanni toetusest ilmajätmise kohta. Ajakirjanik kogus informatsiooni ametlikest allikatest PRIA kaudu. Artiklis ei olnud vaja esitada Vackermanni vastulauset või reaktsiooni PRIA otsusele. Kui tuleb uut infot (näiteks otsuse vaidlustamine), jätkab ERR teema kajastamist mitmekülgselt ja tasakaalustatult, nagu seda seni tehtud on.

*NN vs ETV2 „Varesesaare venelased“ (28.11.2013): pole nõus, et teda näidati filmis „Varesesaare venelased“. Teda on kajastatud filmis tema tahte vastaselt ja ta ei saanud aru, et see läheb televisioonis näitamisele. ETV2 vastus: film ei ole ERR- i toodetud, ERR sai loa filmi edastamiseks filmi tootjalt, kes kinnitas, et tal on kõik vajalikud õigused hangitud. Kaebajal paluti pöörduda filmi tootja poole.

Muu tagasiside ja teematõstatused ajakirjanduseetika nõuniku poolt

*Erapooletus, tasakaalustatus:

-Kuulajate-vaatajate etteheited tasakaalu puudumises, eriti valimisperioodil ja selle järel (sept-nov 2013). Konkreetsetest saadetest selgus, et kriitiline tagasiside ei olnud põhjendatud, sest saadetes käsitleti teemasid mitmekülgselt.

Näide: kuulaja kirjutas, et 19.09.2013 Vikerraadio Reporteritund on „kallutatult Keskerakonna lembene“, kus oleks pidanud küsitlema erinevate erakondade võimukantse, mitte vaid Keskerakonna juhtid omavalitsusi. Vastus: saade oli tasakaalus, andis hea ülevaate viie piirkonna valimiseelsest olukorrast. Saates ei domineerinud ühe erakonna poolt juhitud omavalitsused.

-jätkuvalt laekub kuulajate seisukohti ERRi raadiote jutusaadete kohta. Leitakse, et Olukorrast riigis esitab propagandistlikult ülepaisutatud kriitikat Reformierakonna ja valitsuskoalitsiooni aadressil. Soovitatakse, et saates esinejad oponeeriksid teineteisele.

Näide: „Rahva teenrid ja Olukorrast riigis on kallutatud saated. Liiga palju ajakirjanike puhtalt isiklikke seisukohti, ootaks pigem objektiivset analüüsi, mis põhineb faktidel ja uuel analüüsil, mitte lehtedes ilmunud asjade korrutamisel. Olukorrast riigis saatejuhid teevad saadet juba hirmus kaua ja on end ammendanud. Võtke esinema vahelduseks ka elukogenumaid esinejaid. Vanem ja noorem inimene suudaksid teineteist huvitavalt täiendada.“

-pretensioon Rahva teenrite 12.10.2013 saate kohta: „Poliitiline erapooletus lonkab, sobimatu on ühe erakonna muttatampimine asjade eest, mis ei ole võõrad teistele erakondadale. Rahva teenrid on muutunud hambutuks ja põhimõttelagedaks erapoolikuks koalitsiooni hääletoruks. Eriti vastuvõetmatu on Peeter Kaldre avaldus, et teiste erakondade valijad on tugevalt intelligentsemad Keskerakonna valijaist.Kuivõrd eetiline ja asjakohane on selline avaldus ERRi saates nädal enne valimisi?“ Juhatuse liikme Hanno Tombergi vastus: Saade oli üldiselt tasakaalus, aga esines kohatuid väiteid, millel pole faktitõestust ja milliseid ei peaks ERRi ajakirjanikud esitama.

*Sirbi juhtumi kajastus:

-auditooriumilt mitmeid signaale ligi kahe nädala jooksul alates 13.11.2013 (peatoimetaja kohustetäitja määramine), et teemat ekspluateeritakse üle. Vastus: päevakajaline teema, mida ERR ei saa vältida. ERR ei ole tekitanud kunstuudiseid.

-mitmeid avalikke etteheiteid, et ajakirjanduses üldiselt levitati valeinformatsiooni Sirbi juhtumiga seoses, eriti asjaoludes, mis puudutavad Reformierakonna juhtivate liikmete puutumust kaadrimuudatustesse. Kultuuriminister Rein Lang Riigikogu kõnes 3.12.2013: „Rahvusringhäälingu raadioeetris räägib ennast ajakirjanikuks pidav isik kindlas kõneviisis, kuidas Kristen Michal ja Rain Rosimannus panevad putinliku Venemaa kombel ajalehe peatoimetajat paika. Kõik osapooled lükkavad selle ümber, aga nädalavahetuse täies jõus elada saanud müüt õitseb jätkuvalt suureliselt.“

ERRi ei ole laekunud ühtegi vastulauset faktivigade osas. Uurisin selle kohta 2013.a. novembri lõpus Olukorrast riigis saatejuhilt Anvar Samostilt, kes ütles, etasjaosalised ei ole talle vastulause soovi edastanud. Samuti lisas ta, et tal on allikad oma väljaöeldu kinnitamiseks.

*Dokumentaalfilmide näitamise õigustest. Õpetajad avaldavad soovi koolitunnis õpilastele näidata ERRi telekanalites näidatud dokumentaalfilme (nt „Kuidas loodus toimib“ jms), ent need ei ole ERRi kodulehel kättesaadavad. Mõned filmid on järelvaadatavad vaid seitse päeva.

Vastus: Need on litsentsilepinguga ostetavad filmid, mille õigused ei kuulu ERR-ile. Seega lähtuvalt autoriõiguse reeglitest ei ole ERRil kahjuks õigust anda selliste filmide kasutamiseks eraldi litsentsi. Võib soovitada püüda salvestada uued sellelaadsed filmid televiisorist ja neid hiljem õpilastega koos vaadata, kui seda vajalikuks peate. Nimelt on juristide seas erinevaid seisukohti, kas hariduslikul eesmärgil võib tervet filmi näidata ilma litsentiomaniku loata või tohib seda teha vaid osaliselt. Aga ERR-ile ei ole paraku antud võimalust juba teles näidatud filme edasi jagada või müüa.

Samuti mõned geoblokeeringut puudutavad kirjad ja küsimused inimestelt, kes tahaksid vaadata välismaal kogu ETV programmi.

Varia

*Mõne lapsevanema kriitika krimisarja „Kuritegu“ promoklippide sobimatuse kohta enne kl 21 vööndisse (vägivaldsus). ETV vastus: 24.10.2013 oli viga, sest eetrisse läks kogemata vale klipp, mis on mõeldud hilisemaks kellaajaks. Üldine poliitika: enne kl 21 ei näidata vägivaldseid kaadreid; õudust tekitada võiv muusika ei ole põhjus, et klippe mitte näidata.

*Detsembris 2013 tekkis tagasisidet seoses ETV sarja ENSV sisuga (sarja ilmunud nilbus ja vägisõnade ohtram pruukimine, mis häirib ennekõike lapsevanemaid). Hinnang: mõned episoodid 2013.a. lõpus on sisaldanud materjali, mis ei ole ERRi jaoks sobilik, arvestades sarja eetriaega ja senist avalikku kuvandit. Ka sarja autorid nõustusid, et mõni stseen on olnud sobimatu. Sarja tootmisel arvestatakse tagasisidega.

*Lapsevanema protest seoses 2013.a. detsembris ETV eetris olnud laste animaseriaali „Mis mõttes?” armastust käsitleva osaga. Lapsevanema arvates sisaldas sari lubamatut homopropagandat, kuna muuhulgas tunnustakse filmis samasooliste vahelist armastust.
ETV hanketoimetuse juhi vastus: 5-minutilise filmi jooksul kulus vähem kui 10 sekundit, et mainida võimalust, et mõned inimesed tunnevad armastus samasooliste vastu. Seda on meelevaldne nimetada propagandaks. Animasarja eesmärk on tutvustada erinevaid seisukohti, mitte propageerida, üht teisele eelistada.

*keelest: intervjuude lõpus „aitäh-aitäh“ (eriti kui ajakirjanikud omavahel nii räägivad); sinatamine ja eesnime läbiv kasutamine intervjuudes jätab liiga familiaarse mulje. Kõneldud keelenõustajaga ja ajakirjanikega. Tarvis nõtket lähenemist lähtuvalt kanalist ja loo iseloomust.

*Kohalikud uudised ja teemad: „Miks VR-s ei ole Tartu uudised enam, kasvõi 1 kord päevas?“ Samuti valimisväitlustest kerkinud teema – näiteks Tallinna linnaosade probleemid ei kajastu ERRis (mitte tänavajupi tasemel, aga laiemalt).
Seisukoht: kaaluda võimalusi, kuidas kajastada Tallinna (linnaosade) ja Tartu temaatikat eelkõige praktilisest aspektist lähtuvalt.

*Vana-aasta õhtu kava ETV-s tõi kaasa rohkem tagasisidet kui teised hilissügise hooaja teemad. Enamasti puudutas tagasiside Tujurikkuja kahte sketši. Üldhinnangud pühadekavale positiivsed, 31.12.2013 kavas hinnati läbivat peomeeleolu (kuid oli ka mõningast kriitikat ENSV teema üle-ekspluateerimise kohta). Vaheldusrikkana nimetati 30.12.2013 Margus Saare juhitud intervjuusaadet. Tujurikkuja Estonia vraki rändnäituse sketši kohta tuli kriitikat Estonial hukkunute sugulaste poolt.

Vastus: Estonial hukkunute pilamine ei olnud autorite kavatsus, nad kahetsevad, kui kellelegi liiga tegid, kuid jäävad enda juurde. Mõistes sketši autorite kavatsust, tundub siiski, et autorid ei arvestanud oma igati põhjendatud eesmärgi saavutamisel sellega, et nad võivad tekitada põhjendamatut valu Estonia hukuga seotud inimestele. Ajaline distants peaks olema pikem, et sellist teravat võtet kasutada.

„Savika räpiloo” kohta tuli mõningast vastukaja, et sketš oli solvav, steretotüüpselt taas Edgar Savisaart ründav, liiga ropp ja ebaväärikas avalik-õigusliku kanali jaoks. Vastus: sellise teksti ja sisuga videod ei ole ETV eetris tavapärased. Video esitati tuntud satiirilises saates, mille vaatamiseks on teine võti kui tavaprogrammi jälgimiseks. Omaette küsimus on see, et Edgar Savisaarest sai kogu ETV vana-aasta õhtu programmi üledoos.

*Küsimused ja arvamused ETV plaanide kohta seoses jalgpalli MMi finaalturniiri näitamisega 2014.a. – poolt- ja vastuargumente (2013.a. novembri lõpp-detsembri algus). Teema on ettekande koostamise ajaks leidnud lahenduse.

*ETV2 päevane taustajaam on alates 2013. a. novembri lõpust taas Vikerraadio. On laekunud mõned tänulikud kõned selle peale.

Tarmu Tammerk
ERRi ajakirjanduseetika nõunik
meediaeetika@err.ee


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar