Tõrges intervjuu, vähe tsitaate (2)

22.04.2014 13:54

On mõistetav, et igaüks ei soovi igas olukorras ajakirjandusse sattuda. Võib olla mitmeid põhjusi, miks inimene ajakirjaniku küsimustele vastata ei soovi.

On mõistetav, et igaüks ei soovi igas olukorras ajakirjandusse sattuda. Võib olla mitmeid põhjusi, miks inimene ajakirjaniku küsimustele vastata ei soovi.
Tõrksus koostöö tegemisel ajakirjandusega annab aga tunda, kui lugu hiljem ikkagi ilmub.

Üks põhjalik ajakirjanduseetika vaidlus sai lõpu, kui Pressinõukogu selle kuu alguses teatas, et ERR ei ole rikkunud head ajakirjandustava Aktuaalse kaamera (AK) loomakaitse teemalises uudisloos, mis käsitles koera omandivaidlust. Eelnevalt oli vabastava otsuse langetanud ERRi ajakirjanduseetika nõunik, ent kaebaja soovis asja edasist arutamist Pressinõukogus.

Uudisloo peategelane otsustas algul, et tal pole põhjust AK ajakirjanikele informatsiooni jagada, sest koera omandi osas oli käimas kohtuvaidlus. Pärast loo eetrisseminekut aga leidis kaebuse esitaja, et loos oleks pidanud tema seisukohti hoopis rohkem kõlama.

17.01.2014.a. AK uudislugu räägib kohtuasjast, milles Mari Kangur üritab temalt väidetavalt äravõetud ja loomaarsti abi vajanud koera tagasi saada.

Mari Kanguri ajakirjanduseetiline etteheide seisnes selles, et tema arvates sisaldas saatelõik valeinfot selle kohta, kes koera kliinikusse tõi ja ravi eest maksis. Kaebaja ei olnud rahul, et tema esindaja Reimo Metsa selgitusi saatelõigus ei kajastatud. Kohtumajast lahkudes keelas Mari Kangur filmimise ja keeldus ka intervjuust, kuid sellele vaatama teda filmiti ja esitati küsimusi, mis jäi taustapildina videole. Kaebaja hinnangul oli uudislugu sisult ebaproportsionaalne ja teda kahjustav. Kaebaja ei pidanud õigeks, et uudislugu tehakse asjast, mille kohta on alles käimas kohtuvaidlus. Ka pidas kaebuse esitaja end ajakirjandusega suhtlemisel kogenematuks inimeseks ja leidis, et seetõttu ei oleks pidanud teda üldse intervjueerima.

ERRi ajakirjanduseetika nõuniku lahendis on nõustutud AK toimetuse otsusega teemat kajastada. Kohtuvaidluse toimumine ei saa olla takistuseks ajakirjanduslikule käsitlusele.
Loo üks oluline ajend oli taas päevakorda tõusnud küsimus võimalikest puudustest seadusandluses (nimelt käsitletakse väärkoheldud või hättasattunud looma seaduse silmis kui asja). Mari Kanguri intervjueerimine oli loo seisukohalt vajalik. Kohtulugude, nagu ka paljude teiste lugude puhul ei saa eeldada, et ajakirjanik intervjueerib ainult neid inimesi, kes on varem intervjuusid andnud.

Antud juhul oli tegemist konflikti sisaldava looga, kus on vältimatu oluliste osapoolte küsitlemine. Võib mõista, et konfliktiolukorra puhul ei ole kõik osapooled huvitatud sellest, et neid intervjueeritakse. Kohtusse pöördudes ei ole inimene enam „tavaline kodanik”, nagu kaebaja väidab. Kui puuduvad eraelulise kaitse või kinnise istungi nõuded, on igati asjakohane, et ajakirjanik osapooltele küsimusi esitab, nagu ka 17.01. 2014 juhtus. Ajakirjanduseetika nõunik antud loos hea ajakirjandustava rikkumist ei tuvastanud.

Kuna kaebaja soovis asja uuesti läbivaatamist Pressinõukogus, andis ERR Pressinõukogu jaoks asja kohta oma selgituse, mis oli põhimõtteliselt samas võtmes nagu ERRi ajakirjanduseetika nõuniku vastus. ERR selgitas Pressinõukogule, et saatelõigus öeldakse, et osa koera raviarvetest tasus Maarja Tali. Seda kinnitasid mitu allikat: Maarja Tali, kliiniku esindaja ja loomaarst. ERR lisas, et loos ei ole mainitud, kes looma kliinikusse tõi. ERR leiab, et Mari Kanguri intervjueerimine oli loo seisukohalt vajalik. Ajakirjanik pöördus mitmel korral nii kaebaja kui ka tema esindaja Reimo Metsa poole, enne kohtuistungit andis Reimo Mets mõned kommentaarid, pärast istungit vestles kaebaja ajakirjanikuga. ERR märkis, et loos on tõstatatud küsimus koera väärkohtlemisest, mitte ei ole Mari Kangurit selles süüdi mõistetud. Loos on esitatud mõlema poole väited. Kuna Mari Kangur ja Reimo Mets suhtusid tõrjuvalt kommentaaride andmisse, jäi ajakirjanikul vähemaks võimalusi kaebaja tsitaate kasutada.

Pressinõukogu otsustas, et ERR ei ole eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu. Pressinõukogu hinnangul on saatelõigus antud sõna mõlemale osapoolele ja kuna kaebaja korduvalt kommentaaridest keeldus, siis leidsid kaebaja seisukohad ka vähemal määral kajastamist.

Kui allikas on loo tegemisel tõrges, pole põhjust hiljem ajakirjanikule etteheiteid teha.

Tarmu Tammerk
ERRi ajakirjanduseetika nõunik
meediaeetika@err.ee

 


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Lisa uus kommentaar