ERRi ajakirjanduseetika nõuniku ettekandest ERRi nõukogule 17.09.2013

10.10.2013 14:28

Käsitletav periood: 2013.a. I pool ( jaanuar 2013- 8. september 2013), lisaks mõned valimiskampaania alguse tähelepanekud septembri keskelt.

Poliitiline tasakaalustatus ja teemavalikud

Auditooriumi tagasiside on aktiivsem aasta alguses, seoses poliitikasündmustega nagu Rahvakogu tegevus ja reaktsioonid sellele aasta esimestel kuudel.

Rahvakogu kajastamise puhul avaldasid mõned kuulajad-vaatajad rahulolematust, et ERR ja kogu meedia kajastab Rahvakogu liiga negatiivses võtmes, eriti vestlussaadetes antavat halvustavaid hinnanguid. Ajakirjanduseetika nõuniku seisukoht: ERRi erinevad saated pakkusid avatud platvormi Rahvakogu idee tutvustamiseks. Kriitilised hinnangud arvamussaadetes on žanrist tulenev loomulik saate koostisosa, need hinnangud ei domineerinud.

Saatekülaliste valik poliitiliste teemade puhul

2013.a. esimesel poolel laekus mitmeid küsimusi ja arvamusi seoses saadetes intervjueeritavate inimeste poliitilise kuuluvusega. Näiteks küsiti, miks palub ERR ekspertarvamust valitsuse tegevuse kohta Silver Meikarilt, kuigi ta on avalikkusele teada oma Reformierakonna suhtes kriitilise hoiaku poolest. 22.04.2013 ETV saates Välisilm kommenteeris Meikar Ukraina “ühe daami” juhtumit, kuid ta esines seal Inimõiguste Instituudi nõunikuna, kelle lähenemine teemale ei olnud sisepoliitiliselt suunitletud.

2013.a. märtsikuus juhiti mitmel korral tähelepanu saatekülaliste valikule seoses Keskerakonna käsitlemisega (erakonnale selja pööranud endised liikmed kommenteerimas erakonna siseelu ETV saadetes Kahekõne ja Vabariigi kodanikud). Samuti etteheited üldisest tasakaalustamatusest ERRi programmi lõikes seoses Keskerakonna kajastamisega (R2 saade Olukorrast riigis, ETV Vabariigi kodanikud, Vikerraadio Rahva teenrid).Hinnang: erakonnast lahkunud endised juhtivad poliitikud võivad olla endistviisi sisukad allikad, aga nende kõrval tuleks küsitleda ka praeguseid juhte, vastasel korral jääb puudu tasakaalust.

21.03.2013 kuulaja pretensioon Vikerraadio Reporteritunni kohta: “Miks on opositsioonitund pühendatud Keskerakonna kritiseerimisele? Kaks saatekülalist kolmest, eriti endine keskerakondlane Rainer Vakra, ei tee ju muud kui teevad maha Keskerakonda. Opositsioonitund peaks olema koht, kus opositsioon esindab oma seisukohti riigi poliitika kohta.” – Alates aprillist kutsus Vikerraadio opositsioonitundi taas kaks Riigikogu opositsiooniparteid.

Riigikogus esindamata erakondade kajastus

Olen varem juhtinud tähelepanu vajadusele demokraatia edendamise huvides kajastada ERRis ka nende erakondade tegevust ja seisukohti, kes ei kuulu Riigikogusse. Kohalike valimiste lähenedes on neid võimalusi ERR ka pakkunud, ent oluline on, et esineda soovijatel oleks ka valmisolek sõnumi edastamiseks.
Näiteks 18.04.2013 oli Vikerraadio Reporteritund parlamendiväliste erakondadega, kus osales kolm parteid (Konservatiivne Rahvaerakond, erakond Eestimaa Rohelised, MTÜ Vaba Isamaaline Kodanik). Vabaduspartei esindaja küsis, miks neid ei kutsutud. Vastus: esitlege oma seisukohti süstemaatiliselt ja kompaktselt, siis tekib ka ajakirjandusel huvi. Sel ajal ei olnud võimalik lugeda selle erakonna programmi ega tegevuse ülevaadetki.

Teise positiivse näitena poliitilise debati laiendamisest võin nimetada 4.09.2013 ETV saadet Foorum, kus käsitleti parlamenti mittekuuluvate jõudude võimalusi poliitikas läbi lüüa. Saates osalesid nelja erakonna või valimisliidu esindajad (Konservatiivne Rahvaerakond, valimisliit Isamaaline Tartu Kodanik, Toomas Kivimägi Valimisliit ja erakond Eestimaa Rohelised).

Etteheide ERRi uudistesaadete jälgijalt, miks ei kajastanud ERR 7.06.2013 toimunud konverentsi „VEB Fondist Ärma taluni“. Kuulaja-vaataja küsis, miks avalik-õiguslik kanal, mis peaks olema teabe tasakaalustatud edastaja, olulised sündmused maha vaikib.

ERRi uudistekanalid (raadiouudised, teleuudised, uudisteportaal) ei kajastanud sisuliselt 7.06 toimunud poliitilise korruptsiooni konverentsi. Üks põhjus oli palju uudistemahtu võtnud parlamendierakonna juhtide kohtumine presidendi juures, mis oli ajendatud Reformierakonna hääletuspettusest. Teine põhjus oli konverentsi parteipoliitiline iseloom: ürituse korraldas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE) ja poliitikutest olid esinejate seas just EKRE esindajad. Erakondade korraldatud konverentse kajastatakse üldiselt vähe, sest toimetajad eelistavad hoiduda selliste kitsalt erakondlike ürituste kajastamisest, mida nad peavad parteipropagandistlikeks või populistlikeks.

Aga ka uudistesaade saab sellist üritust käsitleda, kui edastada selle üldisemat sõnumit. Parlamendiväliste erakondade üks väheseid võimalusi avalikkuse tähelepanu saada on esitada oma seisukohti enda korraldatud avalikel üritustel. Seetõttu võiks ERR rohkem teavitada avalikkust praegu Riigikogus esindamata erakondade tegevusest. Erakondade korraldatud konverentside puhul on võimalik teha ülevaatelugusid, mis ei ole propagandistlikult ühekülgsed ja populistlikud, vaid informatiivsed. Seda oleks saanud teha ka eelnimetatud konverentsi kohta.

Poliitilise tasakaalustatuse jälgimisest

Poliitiline tasakaalustatus oli kõne all ka ERRi nõukogu koosolekul 16.04.2013. Arutelust jäi kõlama, et ERR peab hoolsamalt jälgima päevakajaliste saadete, nagu ETV Vabariigi kodanikud, poliitilist tasakaalustatust, et ekspertide ja ühenduste esindajate kõrval saatesse kutsutud poliitikud kataksid poliitilist spektrit paremini.

ERRi nõukogu on arutanud tasakaalu puudutavate uuringute läbiviimist, kuid otsustanud neid väljastpoolt mitte tellida. Hea meel on tõdeda, et kohalike valimiste eel korraldab ERRi uuringukeskus poliitilise tasakaalustatuse monitooringu.

Regulaarselt tõuseb küsimus poliitikute vestlussaadete kohta, kui saatejuhil on keeruline debatti ohjata. Näiteks avaldasid mitmed vaatajad nördimust 30.01.2013 ET saate Foorum pärast. Näiteid tagasisidest: „Avalikkuse ees tuleks poliitikutel teistmoodi käituda. ETV annab justkui platvormi ebaviisakaks käitumiseks. /…/ Väga raske jälgida, mida erakonnad siis maksudest arvavad, kui räägitakse üksteisele sisse ja saatejuht olukorraga toime ei tule. ERRil on kohustus anda ülevaade, mida parlamendierakonnad planeerivad, aga sellise saate abil ei saa muud teada, kui et mõned inimesed on väga häbematud.” Foorumi maksudebatis osalesid Tõnis Palts, Jürgen Ligi, Kadri Simson ja Rannar Vassiljev.

Erapooletus, arvamuse ja uudise segu: AK tutvustused Ringvaate saate lõpus kl 20 – Priit Kuuseesituses liigselt hinnangut sisaldav esitus, ei ole kooskõlas uudistesaatele vajaliku erapooletuse nõudega. Mitmed reaktsioonid vaatajatelt 2013.a. veebruarikuus. Näide: „Kas AK uudistelugeja omab õigust kritiseerida ministrit või valitsust? Või peab ta jääma neutraalseks?” – Siseminister Vaher PPA juhi otsinguil. Teine näide, kus vaataja ütleb, et teda teeb murelikuks, et AK saatejuht „ei suuda välja näidata sõltumatu meediakanali ajakirjanikule vajalikku poliitilist neutraalsust“, sest Ringvaate saates tutvustas ta AK-s käsitletavat ametiühingute juhi valimist ja lõpetas fraasiga selle kohta, „kunas prahvatab vimm ja tuleb aeg, kui töölised kukutavad parempoolse valitsuse. /.../”

Saatejuht selgitas, et tegu on saatetutvustusega, mitte uudistesaate endaga. Ajakirjanduseetika nõuniku seisukoht: liigne hinnangulisus uudistesaadet tutvustavas lõigus võib kahjustada uudistesaate usaldusväärsust. Saatejuht on edaspidi stiili kohandanud uudistesaatele sobivamaks.

*Ettevalmistused 20.10.2013 kohalikeks valimisteks.

Alates 16.09.2013 kehtivat valimiste kajastamise korda on ajakirjanduseetika nõunik tutvustanud valimisseminaridel, siseveebis ja esinemistel mujal.
Ajakirjanduseetika nõuniku soovitus ERRi toimetustele on aktiivselt kajastada valimiskampaania käiku, pidades silmas ERRile kohast tasakaalustatust ja asjalikkust. Seltsingud ja erakonnad, kes oma kandideerimisest teatavad, väärivad kõik informatiivset kajastust. Enne aktiivse kampaania algust 16.09.2013 on põhjendatud kampaania avalöökide ja muude tutvustavate ürituste ja sõnumite laialdane kajastamine. Aktiivse kampaania perioodil on tarvis detailsemalt jälgida tasakaalustatust ja uudistekünnise ületamist. Põhjendatud on olnud hoidumine juhtivate kandidaatide esitlemisest meelelahutussaadetes.
Kuna 2013.a. valimiste eel pakub ERR esimest korda võimaluse valimisnimekirjadele salvestada 3-minutilised videopöördumised, on projektijuht ja juhatuse liige tutvustanud augusti lõpust alates uut võimalust erakondadele ja valimisliitudele.
Ajakirjanike Liidu liige ja Tallinn Televisiooni juhatuse esimees Toomas Lepp esitas 16.09.2013 avaliku kirja, mis oli adresseeritud ka ERRi nõukogule. Kirjas leidis Lepp, et ERRi raadiosaated Rahva teenrid 14.09.2013 ja Olukorrast riigis 15.09.2013 kajastasid kallutatult Tallinna Televisiooni tegevust. Kirjale vastas ERRi nõukogu. Ajakirjanduseetika nõuniku kommentaarina võib lisada, et nimetatud arvamussaadetes esitasid ajakirjanikud oma seisukohti Tallinna Televisiooni rolli kohta. ERRis tervikuna tuleks jälgida, kui mõne institutsiooni tegevust käsitletakse arvamussaadetes suures mahus, tuleks tagada, et uudislike materjalide kaudu saaksid sõna ka selle institutsiooni enda esindajad.

*Kaebustest

- Paul Kärberg vs Pealtnägija 6.03.2013 lugu sundparteistamisest Peipsi kalurite seas. Detailsed etteheited ühekülgsuses, ebaproportsionaalses kajastuses, valefaktide esitamises, maine kahjustamises. ERRi ajakirjanduseetika nõuniku otsus 6.05.2013 rikkumist ei tuvastanud.

Kärberg apelleeris Pressinõukogusse, täiendades kaebust ajakirjanduseetika nõuniku otsusest lähtuvalt. Kaebaja lisas väite, et ta pole avaliku elu tegelane niisuguses ulatuses, et pälvida sellist tähelepanu, nagu Pealtnägija talle omistas.

Pressinõukogu otsustas 13.06.2013, et ERR ei eksinud ajakirjanduseetika koodeksi vastu, sest andis Paul Kärbergile võimaluse süüdistuste kommenteerimiseks. Kärberg keeldus pakutud intervjuust ja esitas oma seisukohad e-kirjaga, mida saates tsiteeriti. Pressinõukogu hinnangul oli teema käsitlemine põhjendatud ja avaliku elu tegelasena on Paul Kärbergi vastu avalikkusel suurem huvi.

- Narva Kreenholmi Gümnaasiumi hoolekogu esimees Mati Talvik vs venekeelse portaali rus.err.ee 21.06.2013 artikkel koondamisest Narva Kreenholmi Gümnaasiumis.
Etteheited: eksitav info, allikate usaldusväärsuse kontrollimata jätmine, faktidele mittepõhineva teabe edastamine. Artiklis räägitakse koondamisega seotud probleemidest Narva koolis, mille direktori enda ametispüsimine oli varem sattunud kahtluse alla, kui keeleinspektsioon tegi ettekirjutuse keelenõuete mittetäitmise pärast. Direktor on saanud keeleinspektsioonilt eesti keele eksami sooritamiseks ajapikendust.

Kaebuse esitaja soovis, et ajakirjanik tunnistaks tehtud vigu, avaldaks vabanduse ning edastaks õige informatsiooni kanalites, kus ta ebaõiget informatsiooni edastas.

Ajakirjanduseetika nõuniku otsus 28.06.2013: autor Artur Tooman tegi mõned vead, mille toimetus operatiivselt parandas pärast kaebuse laekumist (sama päeva lõunaks). Enamik kaebuse osi ei ole põhjendatud.

Artiklisse tehtud parandused puudutavad mõisteid „vallandamine„ ja „koondamine“ (nüüd räägitakse artiklis „koondamisest“). Samuti parandas toimetus koondamisteadete kättesaamise aja ja asjaolu, et viiest koondatust üks ei olnud õpetaja, vaid kooli muu töötaja. Autor oleks pidanud näitama üles suuremat hoolsust faktide kontrollimisel ja teksti sõnastamisel.

Põhjendatuks ei saa pidada kaebaja mitmeid etteheiteid juriidilise iseloomuga asjaolude kohta (näiteks kas artiklis ametiühingu usaldusisikuna käsitletud inimene omab juriidiliselt usaldusisiku staatust või mitte; kas kollektiivleping kehtib või mitte, sest lepingut ei ole registreeritud sotsiaalministeeriumi kollektiivlepingute andmekogus jms). Ajakirjanduseetika nõuniku hinnangul oleks nende asjaolude käsitlemine eraldi loo teema ja väljub antud artikli piirest.

Lugu oleks olnud mitmekülgsem, kui kooli direktor oleks nõustunud ajakirjanikule andma sisulisi selgitusi. Praegu oli loos esitatud vaid direktori seisukoht, et ta ei soovi koondamisi kommenteerida.Rus.err.ee toimetaja saatis kooli direktorile kirjaliku vabanduse vigade pärast. Autor oleks pidanud olema hoolsam.

- Sooneutraalse abielu vastase kampaania allkirjade aktsiooni kajastamata jätmine.
SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks (SAPTK) avaldas 25.05.2013 avalikus kirjas muret seoses ERRi otsusega jätta „süstemaatiliselt ja ilmse sihiteadlikkusega kajastamata” SAPTKkorraldatud kampaaniaga „Kaitskem üheskoos perekonda“ seonduvad asjaolud. SAPTK hinnangul on ERR eiranud ajakirjanduseetika koodeksi üht aluspõhimõtet, et ajakirjandus peab teenima “avalikkuse õigust saada tõest,
ausat ja igakülgset teavet ühiskonnas toimuva kohta.”

ERRi juhtkond ja ajakirjanduseetika nõunik vastasid, et tegu ei olnud teema sihiteadliku eiramisega, vaid uudis jäi tegemata tähelepanematusest; oma rolli mängis ka 14.05 uudistetihe päev.

Ajakirjanduseetika nõuniku vastuses on samuti öeldud, et kooseluseaduse eelnõu ei ole ERRis üldse erilist käsitlust leidnud, sealhulgas poolt- ja vastuargumendid samasooliste kooselu võimaliku seadustamise kohta. Teema vääriks edaspidist kajastust.

- Märt Ringmaa vs Ringvaade 25.04.2013 – valeväidete esitamine, au teotamine. Ringmaa soovib Ringvaate saadet endale Murru vanglasse külla, et ümber lükata saatejuhi poolt esitatud valeinfo, nagu oleks ta plahvatustega inimesi tapnud ja et tal on üldse seos talle esitatud süüdistustega.
Ringvaade parandas vea 31.05 saates. Ringmaa täiendav telefonisõnum ajakirjanduseetika nõunikule 3.06.2013 taotlusega asja edasi menetleda. Vastus: faktiviga on saates parandatud, asi lõpetatud.

- Relika Roostalu vs Pealtnägija, 21.01, 12.02 jt kuupäevad:
Kaebaja nõudmine peatada üürniku teemaline lugu, mis on tema arvates ühekülgne ja isikuandmete kaitset rikkuv. Samuti pretensioonid PN liigses aktiivsuses loo edasiarendamisel. Nt 12.02: “Pealtnägija võttegrupp osaleb koos perekond Pihelgastega minu kodus Kaiu teel varguse teostamisel. Seal on ERRi kaamerad, kes salvestavad minu isiklike asjade laadimist veoautosse. Milline õigus on ERRil osaleda sellise varguse ja minu kodus omavolitsemise protsessis? ERR on seal aktiivse osalisena, sest ilma telekaamerateta ei pruugiks asjad nii toimuda, nagu nad on.”

Hinnang: Pealtnägija lood ei olnud vastuolus ajakirjanduseetika reeglitega. Kaebused eetris olnud lugude kohta ei olnud põhjendatud.

- Andrus Tikk vs Pealtnägija (poistepiitsutaja ja kahtlane filmitööstus), vastatud 23.04: ei ole rikutud head ajakirjandustava.
Pealtnägija ei ole 5.12.2012 loos poiste piitsutamisest rikkunud head ajakirjandustava. Andrus Tiku seisukohad on loos esitatud kokkuvõtvalt autori tekstis. Nagu nähtub mahukast kirjavahetusest Tiku ja saatejuht Mihkel Kärmase vahel, ei õnnestunud kolme kuu jooksul saatejuhil Tikuga intervjuud kokku leppida. Samal ajal on näha, et saatejuht pakkus Tikule korduvalt võimalust oma seisukohad kaamera ees välja öelda.
Pärast saate eetrisseminekut 5.12.2012 kirjutas Tikk saatejuhile, et on saatelõiguga rahul. Samuti ei esitanud Tikk loo avaldamisest möödunud nelja kuu vältel Pealtnägija toimetusele sisulisi etteheiteid, kuigi saatejuht pakkus Tikule välja, et ta teeb temaga jätkuloo jaoks intervjuu, kui Tikk Eestisse plaanis tulla.

Veel teemasid

*Ajakirjanduseetika nõuniku ettepanekud Vikerraadio peatoimetajale seoses vestlussaatega Rahva teenrid. Saade vajab värskendust, sest praegu jääb puudu näiteks regionaalsest vaatenurgast (Tallinna ajakirjanikud kipuvad mõnikord asju vaid pealinna mätta otsast vaatama). Samuti on saates endiselt puudu muukeelsete inimeste perspektiiv.

*Kuulajate vastakaid arvamusi Vikerraadio murdekeelsete saadete kohta: ühelt poolt ettepanekud „lõpetada need häirivad saated“, teisalt kiitus omapärase kultuurikillu edastamise eest.

Vastukajade seas on kuulaja põhjendatud ettepanek murdekeelsete uudiste ajakirjandusliku taseme parandamiseks probleemlugude käsitlemisel. Kuigi tegemist ei ole klassikalise uudistesaatega, vaid pigem kultuuri, pärimust ja traditsioone tutvustava saatega, on ka nendes saadetes oluline silmas pidada tasakaalustatust, kui juttu on näiteks konflikti sisaldavast teemast. Kui keegi saab nendes saadetes kriitika osaliseks, on õige, kui ka kritiseeritav osapool saab sõna. Tasakaalustatuse nõuet on saate autoritele meenutatud.

*Presidendi vastuvõtu kajastamine 24.02.2013: tagasiside rahulikum kui nendel aastatel, kui on formaadikatsetusi ette võetud (nt intervjuud kätlemise ajal, mis omal ajal pahameelt tekitas).

Seekord puudutas peamine etteheide monotoonsust: miks ei pakkunud ETV peo kulgedes peomeeleolu? Selgitus: kätlemine venis pikemaks ETV-st mitteolenevatel põhjustel ning seetõttu ei olnud võimalik anda suuremas mahus edasi atmosfääri peosaalist.

Ka mõned etteheited liigses meelelahutuslikkuses Ringvaate saate puhul: “Kas see oli moeetendus, et ETV kommenteerib mitu päeva kutsutute riietust? See on kollasema ajakirjanduse pärusmaa.”

Ajakirjanduseetika nõuniku hinnang: nõustun ETV peatoimetaja Heidi Pruuliga, et külaliste riietus ei olnud aastapäeva järelkajastuses sugugi domineeriv teema. Erinevates saadetes kommenteeriti presidendi kõnet, kontserdi kontseptsiooni, vabariigi aastapäeva pidamise traditsiooni korralduslikku külge jms. Kuna Ringvaade on ETV meelelahutuslik saade, siis on seal põhjendatud ka presidendi vastuvõtu seltskondliku osa kajastamine harival kombel.

*Ettepanek sotsiaalmeedia kohta: juhatus lisas 11.03.2013 ERRi Heasse Tavasse lõigu: “Lisaks ERRi eetri- ja internetiväljunditele rakendub Hea Tava ERRi hallatavates sotsiaalmeedia keskkondades.” See tähendab, et nüüd on üheselt selge, et saateid täiendavates sotsiaalmeedia keskkondades tuleb samuti järgida ERRi Head Tava (kontrollida toimetuse poolt avaldatava informatsiooni tõepärastust jms).

*Tehnilised küsimused:

Aeg-ajalt korduv teema: ETV halb levi Soomes. Näiteks: Soome teenusepakkuja DNA Welho TV ütleb vaatajele, et viga on ERRi poolne. ETV tehnilise keskuse vastus: Welho võtab signaali arvatavasti otse Tallinna teletornist. Helsinki ei asu kindla vastuvõtu piirkonnas. Kirjeldatud vead viitavad nõrgale signaalile. ETV digisignaal on algusest peale korralik ja Eesti kaablifirmades on pilt korralik. Seega peaks pöörduma firma Welho poole ja küsima sealt vigade kohta.

Tarmu Tammerk
ERRi ajakirjanduseetika nõunik
meediaeetika@err.ee

 


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Samal teemal

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar