ETV 1997

31.12.1997 23:59
Rubriik: Ajalugu

23. jaanuar - Konkurentsiamet avaldas erakanalite nõudmisel tehtud uurimuse ETV reklaamihindadest, milles tuvastas, et ETV on reklaamiaega müünud erakanalitest tunduvalt kallimalt ega ole vaatamata oma turguvalitsevale seisundile rikkunud konkurentsiseadust.

Jaanuar - Kultuuriministeeriumi tellimusel koostas ETV õigusosakonna juht Enn Kopli kahe uue seaduse - Eesti Rahvusringhäälingu seaduse ja Raadio-ja televisiooniseaduse eelnõude töööprojektid. Eelnõud leidsid eraringhäälingute vastuseisu. Seaduse muutmise aluseks oli valitsuse otsus 1996. aasta oktoobrist, mis võeti vastu ringhäälingunõukogu taotluse põhjal. Eelnõu kohaselt oleks ETV ja ER ühendamise teel loodud Eesti Rahvusringhääling. Eelnõu sisaldas ideed riigitellimusest ja ETV finantseerimisskeemi muutmisest. Selle idee kohaselt oleks Eesti Televisioonile seadusega esitatud riigi informatsiooni-, kultuuri-, haridus-, teadus- ja spordi-, arendus- ning arhiivitellimus. Riigi ringhäälingutellimust oleks rahastatud riigieelarvest. Iga aasta riigieelarves oleks määratud eraldi osana vahetult Eesti Rahvusringhäälingule eraldis 1) riigi ringhäälingutellimuse täitmiseks, 2) investeeringuteks. Eraldis oleks määratud summas, mis võrdub järgmise või suurema protsendiga antud aasta riigieelarve kuludest kokku: 1) riigi ringhäälingutellimuse täitmiseks - 1,0% riigieelarve mahust; 2) investeeringuteks - 0,1% riigieelarves sätestatud riiklike investeeringute kogumahust. Kui sellel alusel arvutatud eraldise summa oleks olnud väiksem eelarveaastale eelnenud kolmel aastal Eesti Rahvusringhäälingule määratud sama sihitusega eraldiste summade aritmeetilisest keskmisest, oleks eraldis määratud nimetatud keskmises summas. Sätestatu rakendamise esimesel kolmel aastal oleks arvesse võetud Eesti Televisioonile ja Eesti Raadiole määratud eraldisi. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse eelnõu jäi Riigikogus menetlemata.

5. veebruar - Ringhäälinguseaduse töögrupi kohtumisel teatas selle juht Rein Veidemann, et kultuuriministeerium soovib leida erakanalite esindajatega kompromisslahendust ja on nõus piirama ETV ja ER reklaamimahtu tippajal 5 minutini tunnis.

10. veebruar - TV 1 käivitas täispika programmi.

14. veebruar - Vastavalt ringhäälinguseadusele kuulutas ringhäälingunõukogu välja avaliku konkursi ETV peadirektori ametikohale.

Märts - ETV peadirektorile Hagi Šeinile määrati trahv venekeelsete AK uudiste subtiitriteta edastamise eest.

25. märts - Riigikogu võttis vastu ringhäälinguseaduse täiendamise seaduse, mis täiendas § 201 "Valimisreklaam". Määratleti valimisreklaami mõiste, kandideerivate isikute kasutamine saadete autorite ja kommentaatoritena väljaspool valimisreklaami. Vastavalt seaduseparandusele peab ringhäälingujaama valdaja tegema avalikult teatavaks Riigikogu ja kohalike omavalitsuste volikogude valimiste eelse kampaania käigus valimisreklaami edastamise tingimused ja korra, mis peavad olema ühesugused kõigile valimiskampaanias osalejatele. 25. jaanuaril 1999 tunnistas Riigikogu selle paranduse kehtetuks.

3. mai - 42. Eurovisioni lauluvõistlusel Dublinis sai Härmo Kallaste ja Kaari Sillamaa laul "Keelatud maa", mille esitas Maarja-Liis Ilus, 8. koha.

23. mai - Minister Jaak Allik loobus kultuuriministeeriumi juures tegutsenud ja Rein Veidemanni juhitud ringhäälinguseaduse ja rahvusringhäälinguseaduse töögrupi (Paul-Eerik Rummo, Rein Lang, Marju Laur, Märt Kubo ja Halliki Harro) lõplikke tulemusi ootamast, põhjendades seda võimatusega ühisarvamust saavutada. Rahvusringhäälinguseaduse ideeks oli ETV ja ER ühendamine ja finantseerimine kindla protsendi alusel eelarvest.

Mai - Kultuuriministeeriumis valmis rahvusringhäälinguseaduse eelnõu.

Mai - Šveitslasest investor Marco Del Curto soovib algatada üleeuroopalise interaktiivse satelliittelekanali Euro Lotto TV tootmist Paldiskis, mille tarvis plaanitakse rajada telestuudio endisse tuumaallveelaevnike õppekeskusse. Põhimõttelise loa saatja paigaldamiseks Eestisse sai Euro Lotto valitsuselt oktoobris, jaama tegevuse alguseks planeeriti 1997. a. lõpp. Lõplikku nõusolekut ei saadudki ja tööd ei alustatud.

Mai - ETV peadirektor Hagi Šein teatas, et ei kandideeri uueks tähtajaks ja lahkub ETV-st ametiaja lõppedes oktoobri lõpus.

3. juuni - saates "Avatud toimik" kinnitas saatejuht Erik Boltowski, et siseminister Robert Lepikson pidi Kaitseministeeriumi kantsleri kohalt lahkuma omakasupüüdliku riigiteenistuse tõttu, millele Robert Lepikson reageeris kohtueelse nõudega ETV-le.

6. september - Alustas kultuuriuudiste saade "Pilk". Saatejuht ja toimetaja Karmel Eikner, režissöör Märt Sildvee.

18. september - Eesti Meediakeskuse ja Balti Meediakeskuse Rahvusraamatukogus korraldatud konverentsil "Mitmekeelne ringhääling Eestis" arutati muuhulgas ka venekeelse telekanali asutamise võimalusi Eestis.

19. september - Jüri Pihel asus tööle TV 1 programmijuhina.

September - Juhan Paadam sai ETV Eurovisioni lauluvõistluse projektijuhiks.

6. oktoober - ETV peadirektori kohale kandideerisid OÜ Meediapressi üks omanikke Toomas Lepp, ETV uudisteprogrammi juht ja juhatuse liige Vallo Toomet ning filmimees Mark Soosaar. Ringhäälingunõukogu valis peadirektoriks Toomas Lepa. Toomas Lepp asus ETV-sse tööle 16. novembril 1973 režissööri assistendina. Hiljem töötanud ETV-s režissöörina, Reklaami TV peatoimetajana.

30. oktoober - ETV peadirektor Hagi Šein esines ETV-s lahkumisloenguga "Avalik televisioon Eestis". Vahetult enne seda ilmus kokkuvõte ETV juhatuse tööst "Eesti Televisioon 1995-1997" ja Hagi Šeini autorikogumik "Materjale avaliku ringhäälingu teooriast ja praktikast. Eesti Televisiooni kontseptsiooni- ja arenguküsimusi 1993 – 1997".

Oktoober - Paul-Eerik Rummo esitas peaminister Mart Siimannile arupärimise, miks ETV ja ER vara pole arvele võetud ega sellele valitsejat määratud, nagu riigivaraseadus ette näeb.

1. november - Toomas Lepp asus ETV peadirektori ametikohale.

7. november - Ringhäälingunõukogu kinnitas ETV juhatuse liikmed: Toomas Lepp, Mariina Mälk, Jaanus Nõgisto, Heidi Pruuli, Tiina Kangro, Aare Tilk, Priit Kuulberg ja Toomas Uba.

November - ETV ja eratelekanalite TV 3, TV 1 ja Kanal 2 vahel sõlmiti leping, mille kohaselt ETV loobub 1998. aasta algusest reklaami müügist ja saab selle eest erakanalitelt rahalist kompensatsiooni (36 miljonit krooni 1998. aasta eest). Leping katkes 3. mail 1999 mõlemapoolsete süüdistustega lepingutingimuste rikkumises.

November - Reklaamibüroo Zoom teatas, et kavatseb 1998. aasta mais alustada Soome lahes paiknevalt laevalt telesaadete edastamist. Teade põhjustas rohkesti elevust. Tegu oli siiski vaid õnnestunud naljaga.

November - detsember - ETV-st lahkusid endise juhatuse liikmed Katrin Saks, Salme Rannu, Aimar Prous, Raul Rebane, Peeter Tooma, Vallo Toomet ja Rait Killandi.

16. detsember - Riigikogu võttis vastu ringhäälinguseaduse täiendamise seaduse, millega määratleti Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni vara valdamise, kasutamise ja käsutamise kord. Seadus kehtestas, et Vabariigi Valitsuse määratud riigivara valitseja annab Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni valduses ja kasutuses oleva ning tema tegevuseks vajaliku vallasvara Eesti Raadio ja Eesti Televisiooni omandisse hiljemalt kaheksa kuu jooksul, arvates käesoleva seaduse jõustumisest.


Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}

Teade toimetusele edastatud

Sellelt Ip-aadressilt on ligipääs piiratud

Kommentaare veel ei ole. Ole esimene!

Vasta kommentaarile

+{{childComment.ReplyToName}}:
Vasta kommentaarile
Vasta

Laadi juurde ({{take2}})
Nime väli peab olema täidetud
Mitte rohkem kui 50 tähemärki
Kommentaari väli ei saa olla tühi
Mitte rohkem kui 1024 tähemärki
{{error}}
Lisa uus kommentaar