Tegevuse alused

Eesti Rahvusringhääling (edaspidi ERR) on Eesti Rahvusringhäälingu seadusega asutatud avalik-õiguslik juriidiline isik.

ERR alustas tegevust 1. juunil 2007, kui jõustus Riigikogus 18. jaanuaril 2007 vastu võetud seadus, millega ühendati Eesti Raadio ja Eesti Televisioon.
Loe pikemalt ERR ajaloost.

Rahvusringhääling on oma saadete, programmide ja muude meediateenuste tootmisel ja edastamisel sõltumatu ning lähtub üksnes seaduse nõuetest.

 

Eesmärgid

Rahvusringhäälingu eesmärk on kaasa aidata Eesti Vabariigi põhiseadusega sätestatud Eesti riigi ülesannete täitmisele. Selleks loob Rahvusringhääling programme, toodab ja vahendab saateid ning korraldab teisi tegevusi, mis ükshaaval või kogumis:
1) toetavad eesti keele ja kultuuri arengut;
2) väärtustavad Eesti riigi ja eesti rahvuse kestmise tagatisi ning osutavad asjaoludele, mis võivad ohustada Eesti riigi ja eesti rahvuse püsimist;
3) aitavad kaasa Eesti ühiskonna sotsiaalse sidususe kasvule;
4) aitavad kaasa Eesti majandusliku heaolu ja konkurentsivõime kasvule;
5) aitavad kaasa demokraatliku riigikorralduse edendamisele;
6) selgitavad looduskeskkonna säästliku kasutamise ja jätkusuutliku arendamise vajadust;
7) väärtustavad perekonnal põhinevat ühiskonnamudelit;
8) aitavad kaasa Eesti ajaloo ja kultuuri audiovisuaalsele jäädvustamisele;
9) tagavad igaühele vabaks eneseteostuseks vajaliku informatsiooni saamise.

Ülesanded

Eesmärkide saavutamiseks täidab Rahvusringhääling järgmisi avalikke ülesandeid:
1) toodab vähemalt kahte teleprogrammi ja nelja ööpäevaringset raadioprogrammi. Programmid peavad olema avalikkusele üldkasutatavate vahenditega kättesaadavad. Teleprogrammide originaalsaated peavad Rahvusringhäälingu võimaluste piires olema maksimaalselt kättesaadavad vaegkuuljatele;
2) teeb elektroonilise side võrkude kaudu mõistlikus mahus kättesaadavaks käesoleva lõike punktis 1 nimetatud programmid ning saadete arhiivi;
3) Rahvusringhäälingu nõukogu loal toodab muid meediateenuseid ja levitab nendega seotud tooteid;
4) salvestab eesti rahvuskultuuri ja Eesti ajaloo seisukohalt olulise sündmuse või teose ja tagab nende salvestiste säilimise;
5) tagab oma audiovisuaalsete arhivaalide kättesaadavuse seaduses sätestatud tingimustel. Arhiivi kasutamine tulunduslikuks tegevuseks toimub Rahvusringhäälingu nõukogu kehtestatud korras;
6) levitab Eesti kultuuri ja ühiskonda tutvustavaid saateid ja meediateenuseid kogu maailmas;
7) vahendab maailmakultuuri parimaid saavutusi;
8) edastab saateid, mis Rahvusringhäälingu võimaluste piires vastavad kõigi rahvastikurühmade, sealhulgas vähemuste infovajadusele;
9) hoiab ja arendab Rahvusringhäälingu professionaalset loomingulist ning tehnilist taset;
10) tagab adekvaatse informatsiooni operatiivse edastamise elanikkonda või riiklust ohustavates olukordades;
11) kajastab oma uudistesaadetes ja teistes saadetes Eestis toimuvaid sündmusi võimalikult suurel määral.
Rahvusringhääling täidab ka teisi seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevaid avalikke ülesandeid.

Visioon

Rahvusringhääling on usaldusväärseim ja sotsiaal-kultuuriliselt mõjukaim meediaorganisatsioon Eestis.

Rahvusringhääling kajastab ja loob mitmekesist sisu, mis peegeldab Eesti identiteeti, kannab ühisväärtusi, teadvustab ja lõimib ühiskonda. Avalik-õigusliku meediana on rahvusringhääling Eesti kultuuri ja kodanikuühiskonna toetaja, arendaja ning teiste samal eesmärgil tegutsevate organisatsioonide tõhus partner. Rahvusringhääling on poliitiliselt ja majanduslikult sõltumatu ning kestlik meediaorganisatsioon, meisterlik kõigis oma tegevustes. Rahvusringhääling on avatud
nüüdiskultuurile ning uuele tehnoloogiale. Ajaloo ja kultuuri talletajana on rahvusringhääling Eesti kultuuri digitaalne varamu.

Missioon

Rahvusringhääling arendab ja hoiab Eestit.

Rahvusringhääling loob erinevates meediakanalites toimiva teabevõrgustiku Eestiga seotud inimeste vahel, toetab oma loomingus euroopalikke väärtusi ja avardab Eesti inimeste maailmapilti. ERR harib avalikus mõtteruumis osalejaid, kaasab inimesi, innustab vaba arutelu, edendab loomingulisust ja tegusust, ühendab kogukondi ja põlvkondi, kasvatab sallivust ja üksteisemõistmist, väärtustab perekonda ning kaitseb eetilisi põhiväärtusi. Nõnda hoiab ja edendab rahvusringhääling Eesti riigi, rahva, keele ja kultuuri järjepidevust ajas ning ruumis.

Visioon ja missioon on sõnastatud ERRi arengukavas 2018-2021

 

Väärtused

Rahvusringhäälingu olulisimad väärtused on

Usaldusväärsus (ka objektiivsus ja tasakaalustatus)

Usaldusväärsus on demokraatlikus ühiskonnas avalik-õigusliku organisatsiooni oluline väärtus. Rahvusringhäälingu visioon on olla kõige usaldusväärsem meediaorganisatsioon Eestis. Rahvusringhäälingu seaduses sõnastatud eesmärgid on täidetavad vaid juhul, kui rahvusringhäälingut usaldatakse. Usaldusväärsete ajakirjanduslike otsustuste tegemine eeldab objektiivsust, erapooletust ja tasakaalustatust. Objektiivses käsitluses arvestatakse kõiki olulisi teemaga seotud üksikasju ja vaatekohti ning kedagi ega midagi ei seata eelisseisundisse. Tasakaalustatus tähendab, et käsitletava teemaga seotud olulistele osapooltele antakse võimalus oma seisukohti avaldada.

Sõltumatus

Sõltumatus tähendab, et rahvusringhäälingu töötajad peavad oma tegevuses vältima kõike, mis võib tekitada õigustatud kahtluse töötaja või avalik-õigusliku institutsiooni erapooletuses või ärgitada mõtet, et töötaja või ringhääling on allutatud mõne huvigrupi survele. Surve võib olla ideoloogiline, poliitiline, majanduslik või kultuuriline. Sõltumatuse põhimõte eeldab, et hoolimata programmi rahastajast (riigieelarve, teised institutsioonid) peab rahvusringhääling säilitama ajakirjandusliku sõltumatuse, loomingu- ja otsustamisvabaduse oma meediasisu kavandamisel.

Avatus (ka läbipaistvus)

Avatus tähendab koostöövalmidust ja valmisolekut tegutseda läbipaistvalt. Avatus eeldab, et rahvusringhääling arvestab konstruktiivse kriitikaga ning peab oluliseks võimet oma loomingut kriitiliselt käsitleda. Saateid ja programme analüüsitakse loomingulistes nõukogudes, ka rahvusringhäälingu ühiskondlikus nõukojas, mis ühendab valdkondade arvamusliidreid. Rahvusringhääling kasutab saadete hindamisel eksperte, samuti vabatahtlikke kuulajaid-vaatajaid, kes osalevad saadete kvaliteeti puudutavates küsitlustes. Avatusest kõneleb ka see, kui rahvusringhääling on valmis avalikult tunnistama vigu, mis on tekkinud ajakirjandusliku, loomingulise või organisatsioonilise tegevuse käigus. Avalikkuse ja rahvusringhäälingu vahemehe rolli täidab rahvusringhäälingu ajakirjanduseetika nõunik, kelle tegevus on suunatud sellele, et ERR järgiks head ajakirjandustava ja oleks oma ajakirjanduslike valikute osas avatud. ERRi kodulehel ja saadetes annab ajakirjanduseetika nõunik ülevaateid auditooriumi ettepanekutest ja kaebustest rahvusringhäälingu saadete kohta.

Professionaalsus

Professionaalsus avalik-õiguslikus meedias põhineb teadmistel, oskustel ja kogemustel. Igapäevases praktikas tähendab see kõigile arusaadavaid ja ühetaolisi meediaorganisatsiooni tegevusega seonduvaid nõudeid. Seda nii sisu kavandamisel, ideede otsimisel, nende arendamisel, nii saadete tootmisel kui ka nende vahendamisel. Seega hõlmab professionaalsus asjakohaseid nõudeid sisulisele ja tehnilisele kvaliteedile. Töötaja tasandil on professionaalsus kogum inimese haridusest, omandatud ja pidevalt juurde õpitavatest oskustest, enesekriitilisusest ja eetilisusest. Rahvusringhäälingu kvaliteedistandardeid, väärtusi ja soovitusi praktiliseks ajakirjandustööks koondab dokument "Hea tava", millest juhinduvad rahvusringhäälingu töötajad, nii koosseisulised kui välisautorid.

Otsingulisus (ka loomingulisus)

Otsingulisus eeldab arenemisvalmidust, meediamaastikul toimuvate muutuste tajumist ning neile muutustele vastavat kiiret reageerimist. Rahvusringhäälingu struktuur peab toetama organisatsiooni muutumisvõimet. Rahvusringhääling rakendab oma töös uusimaid tehnoloogiaid, sisulahendusi ja vormivõtteid. Sisu ja vormi uuendused eeldavad tihedat koostööd loominguliste töötajate, juhtkonna ning tehniliste teenistuste vahel.

Tõhusus

Tõhusus tähendab tegevuse pidevat parendamist, et hoida kokku kulusid ja vabastada ressursse uute ja huvitavate saadete tegemiseks, teenuse kvaliteedi tõstmiseks ja lisaväärtuse loomiseks. Tõhusalt tegutseb inimene, kes mõtleb pidevalt oma töötulemuste parandamisele ning organisatsioon, kes pidevalt hoolitseb oma põhi- ja tugiprotsesside täiustamise eest. Rahvusringhääling muutub organisatsioonina senisest tõhusamaks end arendades ja eelarvet mõistlikult planeerides.

Väärtused on sõnastatud ERR arengukavas 2015-2018.

Hea Tava

Eesti Rahvusringhäälingu Hea Tava koondab põhimõtted, milles Eesti Rahvusringhäälingu töötajad on kokku leppinud.

Hea Tava osutab eetilistele ja ühiskonna õiglustundega seotud tõekspidamistele, millest juhinduvad ERRi koosseisulised ja ka mittekoosseisulised töötajad.
Hea Tava taotleb demokraatliku ajakirjanduse rahvusvaheliselt tunnustatud põhiprintsiipide järgimist ja kirjeldab loominguga seotud olulisi väärtusi.
Hea Tava väljendab usaldusväärsusega seotud põhimõtteid ja võimaldab hoida Rahvusringhäälingu head mainet.
Hea Tava on sündinud kollektiivses arutelus ja täieneb loomingulises praktikas. Tehnoloogia areng ja muutuvad ühiskondlikud olud võivad tuua vajaduse sõnastada uusi põhimõtteid. Seetõttu on Hea Tava põhimõtete kogum, mida pidevalt täiendatakse.